Taime geneetika
lämmastikaluste vahele kõige stabiilsemad vesiniksidemete rühmad ja DNA ahelad
pöörduvad nende vahelise pikitelje ümber kaksikheeliksiks, nii et lämmastikaluste paarid
jäävad heeliksi sisemusse (seda nimetatakse DNA sekundaarstruktuuriks). Ehk: kahte
DNA ahelat hoiavad koos vesiniksidemed, kusjuures paardumine toimub kindlate reeglite
kohaselt: paarid moodustuvad A ja T vahel ning G ja C vahel. Seega, kui ühe DNA ahela
järjestuse lõik on näiteks -AGGCTAGCT-, siis tema vastas oleva DNA ahela järjestus on
-TCCGATCGA-. Nukleotiidide järjestuses ongi kirjas info, millised on meie füüsilised
tunnused või kuidas toimuvad meis keemilised protsessid. DNA struktuuri bioloogiline
tähtsus
Elusorganismides esineval DNA struktuuril on suur bioloogiline tähtsus. Kuna DNA
primaarstruktuuris võivad nukleotiidid paikneda suvalises järjestuses, võimaldab DNA
nende järjestuste kaudu talletada bioloogilist informatsiooni (seda võimaldab ka RNA,
annaabi.ee 
