Aurusti võib olla külmaainepoolel olla ühe-, kahe-, kolme- või neljakontuu riline. Vesi suunatakse aurusti mantlisse selle küljel või ülaosas paiknevatest liitmikest. Mantli sees on vaheplaadid, mis toeta- vad aurustis olevaid torusid ja pikendavad vee liikumisteekonda mantlis. Aurusti on soojusvaheti, kus jahutatava keskkonna soojus antakse üle madalal temperatuuril keevale külmutusagen sile. Soojus ülekanne jahutatavalt keskkonnalt külmutus- agensile toimub läbi seina. Soojusvahetusele on iseloomu lik küllastustemperatuuriga auru eraldumine, kusjuures see vastab keeva agensi rõhule. Jahutatava keskkonna järgi jagunevad aurustid: vedela soojuskandja jahutami sega ja õhu jahutamisega (loomuliku õhuringluse korral aurustiks otseaurustus-jahutuspatareid, sundringluse puhul õhu jahutid). Neist esimestesse siseneb vedel külmutusagens al ja täidab üle 30% sti kogumahust. Teist liiki
koormab) ning staatori südamiku vent.kambrites. Mähiste voolujuhilt erladatakse soojus pärast mähise isolatisooni läbimist. Järelikult kaudse jahutuse korral määrab G võimsuse tema mähiste isolatsioonile lubatav talitlustemperatuur. See jagatakse veel omakorda avatud/suletud süsteemiks. Kaudset jahutust kasutatakse tänapäeval põhiliselt hüdroG-l, turboG-del kuni 100 MW). Otsese jahutuse korral mähistes erladuv soojus juhitakse otseselt agensile, st et jahutusagens puutub otseselt kokku pinnaga, kust eraldub soojus. Kasutatakse vesiniku, vett ja trafoõli. Vee eritakistus peab olema suurem 200 k/sm. Suureks eeliseks on isolatsiooni töötamine väikese soojuskoormusega. Vesiniku kasutamisega kaasnevad eelised: hõõrdekaod vähenesid 10 x, isolatisooni tööiga pikenes, müra vähenemine, siselühiste korral väiksemad kahjustused, väiksemad gaasijahutussüsteemid. Võimsate G-e korral kasutatakse destileeritud vett. 8
annaabi.ee 
