transpordi- , jne kulu). Näidise kohaselt on agendina tegutsemine agendi põhitegevus, millest tulenevalt on tema õigused real juhtudel seaduse kohaselt suuremad kui isikul, kellele agendina tegutsemine on kõrvaltegevus. Praktikas võidakse sõlmida lepinguid, mis on pealkirjastatud agendilepingutena, kuid mis oma olemuselt on töölepingud (vt kommentaari). Sellisel juhul rakendatakse töölepingu seadust (nt vaidluses, kas agendilepingu lõpetamine oli õiguspärane). Agendilepingut reguleerivad VÕS §-d 670-691.Võlaõigusseadus lähtub eeldusest, et agendilepingus on agent lepingu nõrgemaks pooleks, mistõttu on real juhtudel agenti kahjustavad kokkulepped VÕS-i kohaselt tühised. 1. Lepingu ese ja Agendi esindusõigus 1.1. Lepingu esemeks on Ettevõtte poolt pakutavate toodete ja/või teenuste (edaspidi nimetatud Kaubad) vahendamine Agendi poolt leitud ostjatele (edaspidi nimetatud Klient või Kliendid) vastavalt Kliendi vajadusele. 1.2
Kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Agendileping Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu (VÕS § 670) Agendilepingut eristab maaklerlepingust eelkõige see, et agent tegutseb püsivalt käsundiandja huvides, maakler vahendab tehinguid ühekordselt, ta on agendiga võrreldes ka iseseisvam. Agendil võib olla käsundiandja suhtes esindusõigus, kuid maakleril käsundiandja suhtes esindusõigust ei ole.# NB! Agent tegutseb iseseisvalt, kui tal on õigus kujundada oma tegevust põhiliselt vabalt ja määrata oma tegutsemisaeg.