EESTI KESKAEG
Kullamaa käsikirja palved asuvad vakuraamatus - tavaline, et suvalistele kohtadele kritseldati - kas meelelahutuseks,
sule prooviks, tühjaks jäänud poolikud lehed kirjutati märkmeid täis. Samas on kindel, et vakuraamatuid
jumalateenistuse ajal siiski ei kasutatud. See vakuraamat oli hea kaasa võtta, kui preester käis maksu sisse nõudmas,
siis piisas tal ühes raamatust, kus oli tal olemas võlakirjad ja valik "agendatekste", nt karja õnne puhul palvetamine,
nii et see koht ei ole siiski täiesti juhuslik vaid kajastab praktilisi vajadusi.
Mis puudutab linnades elavaid eestlasi, siis siin mingit erinevust eestlaste ja sakslaste vahel näha ei ole.
Linnaühiskond oli sotsiaalselt sidusam, linnaühiskonnas oma kohta leida tuli kuuluda gildidesse ja tsunfitidesse. 15.
saj lõpus on nii Tallinnas kui Riias rajatud eraldi mittesaksa jutlustajate kohad - annetustest suurkaupmeestest soovil