Võrdleva Poliitika kodutööd
seda saab teha vaid Kongress (Gitelson jt, 1996, lk. 241-243). Loetelu jätkates
võib veel mainida, et presidendil puudub voli otsustada riigieelarve üle, vaid
selle üle otsutab Kongress, lisaks on presidendil küll vetoõigus, kuid mõlemas
kojas 2/3 kohalolevate saadikute häälteenamuse puhul on võimalik see veto
tühistada. (Gitelson jt, 1996, lk. 244-245; Jakobson jt, 2011, lk. 386) Nagu
näha, võib president ühes oma administratsiooni ja tugistruktuuriga olla küll
peamine agendakujundaja, kuid tema võimupiire kärbivad mitmed
põhiseadusest tulenevad punktid, mis annavad Kongressile võimaluse
presidendi initsiatiivide blokeerimiseks.
Keskendudes sellele, milline on Kongressi kui seadusandiku võimu panus
kontrolli- ja tasakaalumehhanismi toimimisse, on seda näha eeskätt läbi
seadusloome. Näiteks on Kongressil võimalus võtta vastu seadusi ka siis, kui
president on sellele vastu. Nimelt saab president küll panna veto Kongressi