Giuseppe Verdi
humoorikalt, Blacki vaatevinkli läbi Arrivabene RonRonile oma elust ja uudistest pajatab,
iseennast Blacki sekretäriks, kodupatrooniks ja "haagikesi kirjutavaks" meheks nimetades.
Giuseppina lemmikloomadeks olid kassid, papagoi Lorito, keda ta Cimarosa ja Verdi
ooperiaariaid vilistama õpetas, aias jalutavad paabulinnud ja kuldfaasan. Palju hoolitsust nõudis
Verdilt hobuste, lehmade ja kodulindude aretamine, õige sageli nähti teda uhke kuke saatel
turule sõitmas.
Enne kui Sant' Agatast eeskujulik mõis sai, tuli heliloojal palju ära teha. Olgu see siis
puude istutamine, kanalite kaevamine, maaalade või majade planeerimine, hoonete ehitamine
või midagi muud. Kõik see valmistas rõõmu ja andis rahuldust. Ega Giuseppina asjatult öelnud,
et Verdi lillede, puude ja hobustega sageli juttu puhus. Värske õhk ja talupojatöö tõid tervist
ning hingerahu. Tubli kokana oskas Verdi maitsvast itaalia köögist lugu pidada, eelistades
magusroogi ja häid veine