Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel
Kuningavõimu tugevnemine mõjutas ka siinset kiriku- ja vaimuelu. 1690. Aastal avati
Tartus taas ülikool. 17. sajandi ususõdades sai Rootsist protestantismi kants Euroopas
ning luteri usust Rootsi riigivõimu oluline tugi. Seetõttu oli kuningavõim huvitatud
usuõpetuse levikust rahva hulgas, mis omakorda lõi soodsa pinnase hariduse
edendamiseks ning kohalikes keeltes trükisõna avaldamiseks.
Karl XI aja Rootsi kirikupoliitika agaramaks elluviijaks Liivimaal sai
kindralsuperintendent Johann Fischer, kes alustas tõhusat tegevust läti- ja eestikeelse
Piibli väljaandmisel ning pani aluse rahvakoolide võrgule Liivimaal, olles ühtlasi Bengt
Gottfried Forseliuse juhitud seminari ellukutsujaks. Rootsi aja lõpuks oli kogu Lõuna-
Eesti rahvakoolidega kaetud ning talurahva lugemisoskus tähelepandavalt kõrge (Laur,
2003).
Koos rahvahariduse edendamisega paranes suhe rahva ja kiriku vahel. Pastorid olid