Rahvastik
Loetelu keskaegsetest haigustest: pidalitõbi, mädanik, gangreen, sügelised,
haavandid, kasvajad, ekseem, roos. Ka skrofuloos oli väga iseloomulik keskajale.
Vähem arvukamad polnud ka avitaminoos ja puuded. Langetõbi ehk püha Vituse
tants. Ka lastehaigused aitasid suremusele kaasa hambavalu, krambid, rahhiit,
voolmed. Igal haigusel olid omad pühakud kelle poole tuleb palvetada, nt. püha
Cornelius krampide puhul, püha Albinus rahhiidi puhul, püha Agapitus voolmete ja
hambavalu puhul ja paljud teised.
Silmas peab pidama keskaja inimeste füüsilist nõrkust. Keskaeg oli suurte hirmude ja
kollektiivsete, avalike ja füüsiliste patukahetsemiste aeg. Avalikud piitsutamised olid
sagedased ja 1348nda aasta Suur Katk päästis valla viirastuslikud rongkäigud.
Must Surm ja selle tagajärjed.
1348. aasta Suur Katk andis katastroofi maigu rahvastiku vähenemisele ja tööjõukriisile.
annaabi.ee 
