Haigla kui ühiskonna mudel
hirmuäratav, et nad pidid ise millegi üle otsustama. Hiljem hakkas see neile tänu McMurphy
mõjutustele meeldima. Vaimuhaiged keeldusid ka rohtude võtmisest.
Filmi lõpus asendub demokraatia anarhiaga. McMurphy korraldab peo, mis läheb üle käte. Puuduvad
igasugused reeglid ja seadused, mis kehtisid vaimuhaiglas enne McMurphy saabumist. Vaimuhaiged
kaotasid kõik piirid, mis neid enne piirasid ja neile isegi meeldis see. Agapidu lõppes traagiliselt üks
hulludes tappis end. Täpselt nii, nagu karistatakse tänapäeval seaduserikkujat, karistati ka McMurphyt.
Talle tehti logotoomia, mis filmi vaatamise käigus tundus kohutavalt ebainimlik. Järelemõeldes arvan,
et selle ühiskonnamudeli standartite järgi sai mees terveks. Ta oli nagu kõik teised. Samas ei mõista
ma, miks McMurphyt seal hoiti, kui oli juba alguses näha, et ta ei sobi sellisesse maailmasse. See
tundus nagu mingisugune inimeksperiment
annaabi.ee 
