Eesti murded I konspekt
o tüvekonsonandi geminatsioon, nt makke ‘mage’;
o i-, u-verbide da-infinitiiv on tunnuseta, nt likku ‘liikuda’, ma-infinitiiv sisekaoline kikma ‘kiikuma’;
o oleviku mitmuse 3. pööre on TA ja sisekaoline, nt anDvaD ‘annavad’;
o di-tunnuseline impersonaal kaasrõhulise silbi järel, nt kasvattaDi;
Viljandimaaga ühised jooned:
o mitmuse partitiivis 3- ja enamasilbilistes sõnades, kontraheerunud sõnades ja 3-silbilistes ne-, s-sõnades on id-lõpp, nt aGaniD
‘aganaid’ (ka keskmurde lõunaosa, ida- ja lõunaeesti murded);
o 3-silbilistes i-tüvedes on si-lõpp (ka keskmurre);
o käsi-tüüpi sõnades on geminatsiooniline a-tüveline mitmuse partitiiv, nt kässa;
Lõunarühm
Häädemeeste, Saarde murrak.
Ühisjooned Mulgi ja üldisemalt lõunaeesti murretega eriti morfoloogias. Palju variatiivsust: segamini on lõuna- ja põhjaeestilised
jooned;
erijooned:
o nd- ja nud-lõpuline, aga ka nu- partitsiip
annaabi.ee 
