Keskaeg itaalias
kohaselt pererahvas koos külalistega voodisse magama. Niisugune koosmagamine
toonitas ühtekuuluvust ja relvavendlust. Voodisse heideti rõivastes, särk ja püksid võeti
ära juba asemel, keerati rulli ja pisteti padja alla. Kuna magati alasti, siis pandi mõnikord
külalise ja perenaise vahele paljastatud mõõk, et hoida ära halbu mõtteid. Taoline
hiidvoodi asus väiksel kõrgendikul, kuhu viis 1-2 astet. Ülalt varjas voodit kergetele
sammastele tuginev baldahhiin, mis kaitses agajaid laest langevate parasiitide eest.
Ööseks tõmmati voodile ette veel eesriided, nii et voodi ümber kujunes riidest lae ja
seintega magamisniss.
Mööblit valmistasid samad puusepad, kes ehitasid maju. Itaalia oli esimene maa,
kus mööbelsepad eraldusid tavalisest puuseppadest omaette ametkonnaks. Itaalia
mööblimeistrid hakkasid valmistama sisselükatavaid sahtleid ning õppisid väärispuiduga
katma massiivseid mööbliesemeid. Renesanssiajal võeti kasutusele rikkalikult