akustika,kirikud olid mitmelöövilised ,heli peegeldub,tekib tugev, pikk järelkõla.(8-10 s) tugevuse vahekord muutub pidevalt. Perotinus 12 saj lõpp 13 algus .muutuseks oli 3 ja 4 häälse organumi liitmine.greg koraal on alumina.ülemised 2 või 3 häält liiguvad rütmiseeritult.rütm on juba peaaegu olemas.greg koraal kaotab järjest oma positsiooni.ülemised hääled hakavad rohkem kaasa mängima. Motett- 13 saj.tekisid Pr. maal ,põhi meloodia võis olla Greg koraal agaei pidanud,ülesse lisati uued hääled.ülemised hääled olid tihti erinevates keeltes.erinevate tekstidega. 13 saj lõpus moketid kirikus keelati. 13. saj võeti kas tänapäeva üsteemile analoogilise süsteemi, mille noodid olid poole pikemad. Maxima,longa,brevis,semibrevis. Kölni Franko lõi uue rütmsüsteemi tänapäevastes noodimärkides.
1819.aastal astus ta Tartu ülikooli usuteaduskonda, soov misjonäriks saada innustas teda õppima keeli, ka kuulas ta keele- ja kasvuteaduse loenguid. Kaasaminek üliõpilaste boheemlasliku eluga ja rahalised raskused sundisid teda õpinguid katkestama. Pärast poolteist aastat kestnud üliõpilaseelu Tartus tuli Peterson tagasi Riiga, kus elatas end tundide andmisega, lootes pooleli-jäänud stuudium lõpetada. See agaei olnud nõrgenenud tervise pärast võimalik. Looming oli uudne , mitmekülgne ja tähendusrikas. tema luuleloomingu põhiosa on heroilis-filosoofilised oodid ja karjaselaulud(pastoraal). Oodid ülistab inimmõistust ja -vaimu, sõprust ja armastust ( ,,Inimene", ,,Sügise", ,,Sõpruse" ). Oluline teema on luule ja luuletaja motiiv: ,,Laulja" räägib prohvet-poeedi missioonist rahvas elus. Populaarseimas oodis ,,Kuu" loob eredate loodus- nähtuste toel elava pildi maakeele tõusust
annaabi.ee 
