Tiit Lauk humanitaar
Võib-olla peaks põhjusi otsima juba New Orleansist,
sest nagu eespool mainitud, oli prantsuskeelse kultuuri osa 19./20. sajandi vahetusel selles
džässi sünniloos tähtsa linna mitmekultuurilises keskkonnas üsnagi tähelepanuväärne.
Koos džässi käsitlusega tuleb rääkida nähtusest, mida eesti keeles oleks kõige õigem nimetada
“lärmidžässiks”. 30 Sellise nime all peaksime mõistma Saksamaal pärast I maailmasõda tek-
kinud omapärast käsitlust uuest afroameerikalikust muusikastiilist rägtaimist ning seda ilmin-
gut oleks kõige õigem võtta džässi euroopastumisega kaasnenud koomilise kõrvalnähtusena.
Uue Maailma orkestrid kasutasid oma kabaree- ja šõuprogrammides meeleldi mitmesuguseid
aafrika folkloorist pärit tantse ja pille. See muutis programmid visuaalselt eksootilisemaks ja
huviäratavamaks, andes võimaluse sisse tuua ka palju uusi põnevaid (löök)pille ja kõlavärve.