"afroameerikalik" - 1 õppematerjal

Tiit Lauk humanitaar

valitsenud rahvuslikud meeleolud, mille tõttu kõik saksapärane oli tõrjutud seisuses ja saksa orkestrid, kelle vahendusel lärmidžäss näiteks Soome jõudis, ei suutnud siin läbi lüüa (Hovi 2002: 146). Kas sellisel “muusikal” džässmuusikaga midagi ühist oli, on küsitav. Džässi sissemurret meie traditsioonilisse kultuuriruumi võib eeltoodud teooriate kohaselt käsitleda akulturatsiooniprotsessina, mille käigus afroameerikalik džäss juurdus meie tolle- aegses tantsumuusikas, tõrjudes ühe osa sellest (vanemad tantsud) kõrvale ja sulatudes teise, ise ka samal ajal muutudes. Protsessi on kõige lihtsam mõista, vaadeldes seda koos muutustega ajaloos ja ühiskonnas, nagu ka Peter Murdock soovitab (Murdock 1965: 116). Džäss on oma tekkest alates olnud seotud eelkõige linnakultuuri ja selle arenguga. Nii oli see Ameerikas ja ka meil. Siin võib näha otseseid sidemeid 1920. aastail hoogustunud industriali-