"Üldeeleteaduse" Foneetika ja fonoloogia ptk kokkuvõte
Kui kaks kõrvuti asetsevat vokaali ei moodusta diftongi, on
tegemist vokaalijärjendiga (hiaatus). Nt avaus, rodeo, duo.
* Konsonandid artikulaatoriks on tavaliselt mingi keele osa, vahel ka alumine huul. Häälduskohad
paiknevad ülemisest huulest piki kõva ja pehmet suulage nelust glotiseni. Hääldusviisi alusel liigitatakse
konsonante vastavalt kitsuse iseloomule. Tähtsamad hääldusviisid on klusiilid e sulghäälikud [kptgbd],
frikatiivid ehk hõõrdhäälikud [f, v, h, s, z], afrikatiivid (klusiilialgulised frikatiivid) [pf, ts], nasaalid e
ninahäälikud [m, n], lateraalid e külghäälikud [l], tremulandid e värihäälikud [r] ja poolvokaalid [j, w].
Erinevalt vokaalidest on paljudes keeltes oluliseks konsonantide liigitamise aluseks helilisus. Helilised
konsonandid [v, z, m, n, r, l]. Helitud [b, d, g, t, k, p, f, h, s]. Helitud klusiilid on akustiliselt tehelikult
vaikus, kuid sulu vallandudes tekib müra. Frikatiive iseloomustab kitsast ahtusest põhjustatud kahin.
annaabi.ee 
