Esiajalugu ja arheoloogia alused
ja Omost Etioopias. Elas 2,62,3 milj a tagasi. Kolju väga massiivne. Väga suured
purihambad, tugevad lõuad, suured sarnakaared ja sagitaalne koljuhari. Oli kohastunud
kõva taimtoidu mälumisele. Elas arvatavasti suhteliselt kuivas savannis. Ajukolju maht
väike, u 410cm³, osa koljust väga primitiivne, sarnanedes afarensisega.
Australopithecus robustuse leiud on samuti saadud Lõuna-Aafrika karstikoobastest.
Esimesed leiud 1938. a. Elas 2,11,5 milj a tagasi. Kehaehitus oli sarnane africanusele,
kuid kolju ja hambad olid suuremad ning massiivsemad; lame nägu, suured kulmumõikad
ja madal laup. Näokolju oli ortognaatsem ja sõrmeluud lühemad ja sirgemad kui
africanusel. Ajukolju maht u 530cm³. Elas märksa kuivemas ja karmimas keskkonnas kui
africanus, oli kohastunud kõvale taimtoidule. Mõned luud, mis on leitud koos A.
robustuse luudega annavad alust oletusele, et nad võisid neid kasutada kaevamiseks.
Australopithecus boisei luid avastati esmakordselt 1959
annaabi.ee 
