Esiajalugu ja arheoloogia alused
Australopithecus afarensisele kuuluvaiks peetakse ka vanimaid teadaolevaid inimlikke
jalajälgi Maal, nn Laetoli jalajälgi (avastatud 1978. a). Kahe või kolme isiku jäljed. Jäljed
on u 3,7 milj a vanad ning väga sarnased inimese omadele.
Üks Australopithecus afarensise leid on tuntud vanima perekonnana. Leid saadi 1975. a
Hadarist Etioopias, vanus 3,2 milj a. Leid koosnes 13 erivanuselise isendi luudest.
Hilised australopiteekused Neist vanimad olid Australopithecus africanused, leide
saadud mitmelt poolt Lõuna-Aafrikast. Elasid 32 milj a tagasi. Luuleiud saadud
karstikoobastest.
Esimene leid 1924. a Taungist. Kolju kuulus 56 aastasele lapsele, saigi tuntuks kui
Taungi laps. Australopiteekused said varem küpseks Taungi laps võis olla 3 aastane.
Taungi lapse vanus oli 2,82,6 milj a. Sellel koljul mitmed ahvilikud ja inimlikud
tunnused läbisegi (nt inimlikud hambad, ahvilikult väike ajukolju). Kolju leidnud