19 sajandi teise poole ja 20. sajandi filosoofia konspekt
Subjekt ongi hingeelu
omandatud seos. See on aposterioorne – (erinevus transtsendentaalse subjektiga). Isiksus on
ettekujutuste komplekt, ettekujutus maailmast/elust – see on arusaam sellest, mis on päris ja
reaalselt olemas. Lisaks on olemas isiksuses veel see, et seatakse eesmärk – siin toetutakse ka
sellele, mida peetakse halvaks ja heaks. Mida te teeb seal protsessis? Nagu ka Kanti puhul, on
siin skeem – seisunditeadvus (afitseeritud), milles on hingeelus omandatud seos.
Afitseeritakse mingi seisunditeadvuses ja see pannake suhtesse hingeelu omandatud seoses.
Kooskõlastamise küsimus. See suhtesse paneb väljendub selles, et võetakse seisukoht. Kui
tegemist on aga filosoofiga, siis filosoof võib neid mõlemaid kriitiliselt uurida ja hoiab neid
lahus (mitte kooskõlas olevad ettekujutused). Lk 73.
Lk 74. Psüühiline, hingeelu omandatud seos – tähenduses nii nagu juttu on. Arutluste
loogiline subjekt on see, et mille kohta teaduses midagi väidetakse