KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb: SÕNADE SISEEHITUSEGA 16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27
12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb: SÕNADE SISEEHITUSEGA 16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA –TE -TE JA –I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27
JALGU, KANU 9. Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 10. Vaegmuutelise paradigmaga sõnadel on: MÕNED VORMID PUUDU 11. Väliskohakäänded on: ALLATIIV, ADESSIIV, ABLATIIV 12. Keel, milles sõna koosneb ühest morfeemist, on: ISOLEERIV 13. Eesti keele algvormid e sõnaraamatuvormid on: MA-INFINITIIV, SUBSTANTIIVI NOMINATIIV 14. Keel, milles morfeemid on liidetud muutumatule sõnatüvele, on: AGLUTINEERIV 15. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt: SUFIKSID 16. Leia kõneviisi kategooria markeeritud liige/liikmed: (ME) LAULAKSIME, (TE) LAULVAT 17. Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 18. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lükitakse üksteise järel nii, et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse: FUSIOONIKS 19. Kongruents on: SÜNTAKTILINE ÜHILDUMINE 20. Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d): VIISNURKNE 21
1. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt Sufiksid 2. Millist afiksit märgib A sõnas b-Aili? Infiks 3. Liidepartikkel on kliitiks, -ki/-gi 4. Väliskohakäänded on ablatiiv, allatiiv, adessiiv 5. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed raamat 6. Millist afiksit märgib A sõnas walk-A? sufiks 7. Leia kõneviisi kategooria markeerimata liige/liikmed? (ta) kirjutab 8. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõna viisnurkne 9. Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? minule, ent 10. Millised järgmistest ei ole sõnad? -sse, -nud 11. Märgi ära vaegmuutelise paradigma sõnad püksid, sügelised 12. Inkorporeeriv keel on keel, milles grammatilise protsessi tulemusena saab ühest sõnast teise sõna osa 13. Fusiooniindeks näitab morfeemide ja morfide suhet 14. Sõna kiskja muutevormid on kiskjate, kiskjale, kiskjatesse 15. Vaegmuutelise paradigma sõnadel on mõned vormid puudu 16. Morfolo...
KLIITIK 12. Millist afiksti märgib A sõnas A-mugav? PREFIKS 13.Radikaalid on: KATKESTATUD MORFID 14.Millist afiksit märgivad A1 ja A2 sõnas A1-baddang-A2? TSIRKUMFIKS 15. Morfoloogia tegeleb: SÕNADE SISEEHITUSEGA 16.Sõnavormi konkreetne esinemisjuht tekstis on: SÕNE SÕNAVORM SÕNAVORMITÜÜBI TEALISATSIOON 17.Millist afiksit märgib A sõnas b-A-ili? INFIKS 18.Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 19. Väliskohakäänded on ABLATIIV ADESSIIV ALLATIIV 20.Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 21.Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 22.Millised järgmistest on grammatilise funktsiooniga sõnad? KEEGI KAS 23. Millis(t)es sõnavormi(de)s on tegemist fusiooniga? KALU OJJA 24.Fusiooniindeks näitab MORFEEMIDE JA MORFIDE SUHET 25.Millistel juhtudel võib eesti keeles tegemist olla sama morfeemi allomorfidega? -DE JA TE -TE JA I POOD JA POE 26.Märgi ära vaegmuutelise paradigmaga sõna(d) PRILLID PÜKSID 27
19. Sünteesiindeks näitab MORFEEMIDE HULKA SÕNAS 20. Leia võrdlusastmete opositsiooni markeerimata liige/liikmed ILUS 21. Morfoloogilist protsessi, milles tähendusüksusi lükitakse üksteise järele nii, et morfide piirid jäävad semantiliselt ja struktuuriliselt läbipaistvaks, nimetatakse AGLUTINATSIOONIKS 22. Seotud morfeem LIITUB SÕNATÜVELE ESINEB AINULT KOOS TEISTE MORFEEMIDE VÕI SÕNADEGA 23. Eesti keeles esinevad afiksitest valdavalt SUFIKSID 24. Keel, milles on väga palju seotud morfeeme, on POLÜSÜNTEETILINE 25. Leia käände kategooria markeerimata liige/liikmed RAAMAT 26. Millised järgmistest ei ole sõnad? -SSE, -NUD 27. Sõna kiskja muutevormid on KISKJATE KISKJALE KISKJATESSE 28. Märgi ära vargmuutelise paradigmaga sõna(d) PÜKSID SÜGELISED 29. Arvu kategooria markeerimata liige/liikmed on AINSUS 30. Radikaalid on KATKESTATUD MORFID 31
morfeemidega liitunult. VABA MORFEEM- ei saa kunagi liituda ühegi teise morfeemiga. AFIKS- seotudmorfeemid, neid võib jagada allrühmadeks selle järgi, kuidas nad oma tüvisõnaga liituvad. Afiksite funktsioonid on väga erisugused. Kõigepealt moodustavad omaette rühma tuletusliited, mille abil saadakse uusi sõnu. Tuletatud sõnad ehk tuletised võivad põhimõtteliselt olla kuitahes pikad. Muutumismorfoloogia alla kuuluvaist afiksitest asuvad kas lihttüvele ehk juurele või tuletatud tüvele kõige lähemal morfoloogiliste kategooriate tunnused, mille abil põhitüvedest moodustatakse alltüvesid. PREFIKS- ehk eeliide. Käib tüvisõna ette. (eba-tavaline). INFIKS- ehk siseliide. Käib sõnatüve sisse, nende parimad näited leiame keeltest, mida räägitakse väljaspool Euroopat. SUFIKS- ehk järel-ehklõppliide. Tüve järele käivad afiksid. 16. Mõisted morf, morfeem, allomorf.
annaabi.ee 
