Kilingi-Nõmme 2013 Filmi ,,9.rood'' vaatasin ma Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis, vene keele tundide ajast. Filmi oli jaotatud mitmeks osaks, mistõttu vaatasime seda 3 tunni jooksul. Antud film tuli välja 2005.aastal ja põhineb tõsielulool, mille peategelasteks on 6 noort meest-Vorobei, Ljutajev, Ruslan e.Tzakunda, Stas, Vassili ja Rijaba, kes 1988.aastal liituvad sõjaväega, et lahkuda kodumaalt ja minna Afghanistani oma riigi eest võitlema. Kõigil neil on selleks omad põhjused-kes põgeneb millegi eest, kes tahab uusi kogemusi, või tahetakse lihtsalt saada minema oma kodumaalt kuhugi mujale. Filmi zanriks võib nimetada draama, actioni ja seikluse. Seda just seetõttu, et filmis on palju kurbust, eneseületust, treeninguid ja pidevat seesmist hirmu ning teadmatust, kas järgmise päevani üldse elataksegi. Algul on meeste vahel ka pingeid, kuna tegu on siiski omavahel
Nõukogude Venemaa Afghanistani sõda (1965 1989) Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, milles valitsevat marksistlikku toetavad NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudzahiidide vastu. Mudzahiide toetasid omakorda erinevad riigid, muuhulgas Ameerika Ühendriigid, Saudi-Araabia, Pakistan, Suurbritannia ja Egiptus. Kuuekümnendatel aastatel tekkisid Afganistanis demokraatliku liikumise alged. Mõjukaim neist, Afganistani Rahvademokraatlik Partei, mis nägi oma eesmärgina parlamentaarse riigikorra ja demokraatliku valitsussüsteemi loomist, jagunes 1965. aastaks kaheks rivaalitsevaks fraktsiooniks: Khaliq (rahvas) ja Parcham (lipp).Vältimaks võimaliku kodusõja puhkemist, loobus kuningas Zahir Shah 1973. aastal toimunud vabariikliku riigipöörde järel vabatahtlikult troonist. Riigipöörde peakorraldaja, endine peaminister ning kuninga nõbu ja õemees Mohammed...
Ma arvan, et sõja eesmärk peaks olema üllas, kuid tänapäeval on ka mitmeid riike, kes sõdivad, et saada teise riigi arvelt materiaalset kasu (teise riigi territooriumil asuvad maavarad vms.). Kuigi sõjapidamine on kulukas ning sageli pikaajaline protsess, ollakse siiski valmis oma sõdureid saatma riiki, kuhu neil tegelikult asja ei peaks olema. Muidugi ei kehti selline variant kõikide riikide puhul. Näiteks Eesti saadab oma sõdureid missioonidele Afghanistani ja mujale, mille tagamõtteks on meie oma riigi turvalisuse kindlustamine (st. et meie riigile osutatakse samuti abi , kui peaks tekkima sõjaolukord), kuid tegelikult ma ei näe mõtet, miks peaksid meie sõdurid sekkuma teiste riikide siseasjadesse. Ma mõistaksin , kui asi oleks Eesti riigi kaitsmises, sest sellisel juhul oleks olukord hoopis teine. Me võitleksime enda, mitte kellegi teise vabaduse eest. Selline sõdurite välismissioonidele saatmine ei tundu mulle õige
seda endale lubada saab. See on üks viiest usu sambast. Igal aastal koguneb umbes 3 miljonit inimest palverännakuks hadziks. Enamus võtavad ette palverännaku moslemi kuu Dhu lHizza ajal. Vähesed mittemoslemid on näinud hadzi kombetalitlusi ja rituaale, kuna neil on rangelt keelatud Mekasse ja Mediinasse minna. Teetõkked on asetatud piki teid, mis viivad linna. Kõige kuulsam juhtum, kui mittemoslam Mekat külastas, oli 1853. aastal, mil Inglise maadeavastaja Sir Richard Burton end Afghanistani moslemiks maskeeris. Meka kolle on Kaaba, ,,Püha Koda", mille ehitas moslemite uskumuste kohaselt Aabraham ja tema poeg Ismael ning mis on kaetud musta kangaga, kuldtikandiga. Palverändurid ümbritsevad Kaaba seitse korda ja võivad proovida katsuda või suudelda selle nurgakivi Musta Kivi. Palverändurid võivad juua Zemzemi kaevust. Usutakse, et Zemzemi veel on erilised omadused. Vähesed rändurid tulevad hadzilt tagasi ilma suure pudeli Zemzemi veeta.
annaabi.ee 
