• NSVL sõdis Afganistanis mudžahiidide vastu, keda toetasid USA, Pakistan, Suurbritannia, Egiptus ja Saudi-Araabia • Nõukogude Liitu toetas omakorda Afganistani valitsusmeelsete armee. • Kokku saatis Nõukogude Liit sõtta ~105 000 meest, koos 329 000 Afganistani sõduriga • Vastukaaluks oli ~300 000 mudžahiidi Kabul • 25. detsembril saabus Nõukogude 40. armee Kabuli • 27. detsembril vallutasid 700 NSVL-i sõdurit, kes olid ennast riietanud afgaanideks, Kabuli tähtsamad sõjaväe- ja valitsusasutused • 24 tunni jooksul kõrvaldati KGB ja GRU poolt kõik NSVL-le “kahjulikud” isikud Sõjakuriteod • Sõjakuritegusid panid toime mõlemad osapooled • Suurema osa tsiviilisikute hukkumine oli põhjustatud õhurünnakute ja pommitamiste tagajärjel • Pommitati igat küla, mis jäi NSVL-i konvoide või strateegiliste objektide lähedusse • Palju tsiviilisikuid hukkus ka mudžahiidide poolt loodud miiniväljadel
Näiteks Afganistani raskesti läbitava maastiku ja karmi kliimaga territooriumil on erinevad rohkearvulised hõimud aastatuhandeid sõdinud karjamaade, karjade või kaubateede pärast. Riigi alused on nõrgad, see pole moodustunud mingi keskuse või rahva ümber. Riigiks on jäänud lihtsalt see ala, kus välisvõimudel ei ole õnnestunud oma korda kehtestada. Seepärast on sinna sisse jäänud väga eripalgelisi rahvaid. Ühtegi neist ei nimetata afgaanideks. Seal on terve hulk rahvaid, kes järgivad endiselt oma traditsioonilist eluviisi ja ei taha midagi kuulda kaasaegsest ühiskonnast. Puštu hõime ei kontroll ükski riigivõim. Karjakasvatajate igipõlist vajadust vahetada suve ja talve karjamaid ei takista mingi joon kaardil, mida poliitikud riigipiiriks nimetavad. Tänapäeval on Lääs kulutanud selle riigi ülesehitamiseks koos 27 sõjategevusega juba sadu miljardeid dollareid, kuid tulemus on siiani nullilähedane. 80%
annaabi.ee 
