Klassikaline saksa filosoofia
on jäävuse seadus, põhjuslikkuse seadus ja vastastiku toime seadus.
Empiirilise mõtlemise postulaadid üldse: võimalik-kooskõlas kaemusvormide ja
kategooriatega, tegelik-aistingud ja paratamatu-tegelik ja põhjuse tagajärg, mis on nii
võimalik kui tegelik.
Apertseptsioon(?).
6. seminar.
Prg. 23. lk. 70. Otsustused – kujutluste seostamine teadvusega. Asi väljastpoolt, mis on seotud
meelekaemustega. Meelelisuse mõjutamise tõttu on mõiste afetseerimine(?) ehk see toob
kujutluste mitmekesisuse. Tuleb luua seos, siis on tegemist tunnetusega. Vähem üldisemad
ettekujutused allutatakse üldisematele ettekujutustele ehk seose leidmine ehk me paigutame
kindla ettekujutuse kindlasse klassi ja see tekitab seose. Nii kuuluvad ühed ettekujutused ühte
klassi. Nii ongi tegemist reegliga. Reeglid on aprioorsed, mitte empiirilised, sest empiirika
pole paratamatu – kõik tahvlid pole alati valged. Range paratamatus saab olla aprioorsetest
aspektidest