Eesti keele ajalugu
Kaashäälikute regessiivne palatalisatsioon tekkis eelmise aastatuhande esimesel poolel. Muutuse põhjustas
konsonandile järgnev eesvokaal i ja poolvokaal j. Laiemalt levis hammashäälikute ja alveolaaride (t, s, n, l, r)
peenendus. Muutus toimus enne vokaali kadu sõna lõpust, arvatavasti 13. sajandil.
9. Eesti keele ajaloolised häälikukaod.
Häälikukaod sõna seest 1500 AD
Häälikukaod sõna alguses – aferees
Vokaalide afereesi eesti keeles tavaliselt ei esine, siiski ep ole > pole jms
Tavaline sõnaalgulise konsonantühendite lihtsustamine: *strand >> rand,
*gramata >> raamat, murretes klaas >> laas, kleit >> leit;
Sõnaalgulise h kadu: (h)omme, (h)irmus.
Murdeti on labiaalvokaali eest kadunud v: *vokk > okk.
Üksikutes sõnades j: *jutle- > *jütle- > *ütle-.
4
10. Lõpukadu eesti keele ajaloos. 1500 AD
annaabi.ee 
