Kanti filosoofia, "Prolegomena" 3. Osa
), formuleerib modaalsuse-tingimused, milles objektid meile
üldse antud võivad olla:
4. Empiirilise mõtlemise postulaadid üldse:
a) “võimalik” on see, “mis kooskõlastub (kaemusele ja mõistetele vastavalt) kogemuse
formaalsete tingimustega”; s.t. võimalik on kõik see, mis on kooskõlas meie kaemus-
vormide ja kategooriatega.
b) “tegelik” on see, “mis on seotud kogemuse (aistingu) materiaalsete tingimustega”, niisiis
mida kogetakse “afektsioonides”;
c) “paratamatu” on see, “mille seos tegelikuga on määratletud vastavalt kogemuse
üldiseimatele tingimustele”; s.t. paratamatu on see, mis on tegelik ja on ühtlasi mõne
põhjuse tagajärg.
Kaemuse ja mõtlemise formaalsed tingimused tagavad üksnes (empiirilise või reaalse)
võimalikkuse. Alles aistingud saavad meile tõendada, et midagi meie ettekujutustele vastavat
tõesti ka olemas on.
Kahte viimast printsiipide rühma nimetab Kanti “dünaamilisteks”