Õiguse sotsioloogia
võimalustest või kui ta ei usu teistesse võimalustesse oma soovi realiseerimisel. Sisuliselt on afektide näol tegu tugevdatud
jõupingutustega, mille abil püütakse mingis situatsioonis ennast maksma panna ehk siis teistega võrreldes ennast esiplaanile
seada. Erinevad afekti seisundid on isiksuse loomusega tihedalt seotud nähtused ja langevad osaks igale inimesele
afektogeenses situatsioonis. Afektivalmidus määrab, millises olukorras ja kui kiiresti mingi afekt inimesel vallandub. Afekte
on käsitletud kahesugustena (Alfred Alder), nii lahutavatena (nt viha) kui ka ühendatavatena (nt rõõm). Viha viha on afekt,
mis otseselt sümboliseerib inimese võimutungi ja valitsemisiha. Vihase inimese eesmärk on kiiresti ja vägivaldselt kõrvaldada
(hävitada) talle ette jääv takistus ja/või taotleda oma üleolekut. Igasugune võimupüüdlus kasvab välja nõrkus- ja
alaväärsustundest