Varane ooper
tuua draama ja jätta kõrvale ,,vokaalakrobaatika" (nagu loeme kuulsas eessõnas ,,Alkestise" partituuri esmatrükile),
ning selleks püüdis ta integreerida kaks omaaja peamist ooperistiili opera seria ja prantsuse muusikalise tragöödia
(Gluck ei olnud nendes püüdlustes ainuke, küll aga kõige järjekindlam ja edukam), andes omakorda värskendavaid
impulsse ka prantsuse muusikateatrile. Mis Glucki interpreteerimise keeruliseks teeb, on ühe afekti valitsemine
(barokkooperi afektivahelduse asemel), mille varjundeid ooperi jooksul näidatakse. Seejuures keskendub maksimaalne
tähelepanu peategelastele ja nende ,,sisetegevuse" avamisele tekstis ja muusikas siit ka nende pikad, oma elamusi
kirjeldavad monoloogid. Laulja pidi suutma avada teksti iga varjundit ning tekstiga kaasa mõtlema, mis aga Glucki aja
opera seria lauljatele oli sageli harjumatu, nii et Alkestise rollis eelistas Gluck esmaesitusel lauljannat koomilise ooperi