Hellenismiaja filosoofia; stoa koolkond.
Sellise protsessi tulemuseks on püüdluse ülekasvamine afektiks (pathos). Kui hing satub afekti
seisundisse, kaotab ta võime ratsionaalselt kontrollida oma otsustusi ja tegusid. Selline situatsioon on
stoikute hinnangul eetilises mõttes kõige halvem, mis inimesega võib juhtuda. Afekti seisundis võib
inimene õnnetusse tormata ning seetõttu seab afekteeritus tema lootused elus hästi toime tulla kõige
suuremasse ohtu. Zenon võrdleb afekteerunud hinge linnuga, kes on sattunud kinnisesse ruumi ja peksleb
vastu selle seinu.
Asi ei oleks palju parem ka siis, kui inimene küll saavutab selle, mida ta on enda jaoks hüvena
määratlenud, kuid tegemist on sellise hüvega, mida võib kaotada (nagu rikkus seda ongi), st hüvega, mis
pole täielikult inimese kontrolli all. Sellisel juhul on tal kogu aeg hirm, et tema hüve võiks kaotsi minna.
Inimene püüab ennast kõigi võimalike vahenditega niisuguse ohu vastu kindlustada
annaabi.ee 
