Esiajalugu ja arheoloogia alused
tunnused läbisegi (nt inimlikud hambad, ahvilikult väike ajukolju). Kolju leidnud
Raymond Dart oletas, et tegu oli kahel jalal kõndinud isendiga ning andis talle nimeks
Australopithecus africanus ehk Aafrika lõunaahv.
Oli võrdlemisi sarnane Australopithecus afarensisele, kuid oli sellest suurem, samuti
kahejalgne ja tugevasti dimorfne. Ajukolju oli suurem, keskmiselt 450cm³. Hammaste
ehitus oli rohkem inimlaadne, vaagna- ja jäsemeluud veel rohkem inimeste omadele
sarnased kui afarensisel, sõrmeluud aga pikemad ja kõverdunud.
Leiud pärinevad küll lubjakivikoobastest, ent koopaelanik ta ei olnud, luud on
koobastesse uhutud. Samast leitud loomaluud näitavad, et ta elas metsases keskkonnas.
Australopithecus afarensis ja Australopithecus africanus moodustavad nn gratsiilsete
australopiteekuste rühma. Neile vastanduvad hilisemad nn robustsed
australopiteekused (A. aethiopicus, A. robustus, A. boisei). A. ramidus ja A. anamensis