Kõnetegevuse psühholoogia konspekt
(mänguasjad, loomad jne.).
Mõttesüntaksi etapil algab mõtte-geštaldi hargnemine. Inimene otsustab, mis on tema ütluse
teemaks (TEEMA ehk TOPIC) ja mida ta kavatseb selle teema kohta öelda (REEMA ehk
COMMENT). Mõttesüntaksi tasandil opereerib inimene sisemiste sõnadega ja kujutlustega.
Seega mõttesüntaksi etapil toimub mõtte (kujutluse) struktureerimine. Lapse tähelepanu saab
suunata piltide analüüsil, küsimustega mingi episoodi struktureerimisel, tugisõnadega
jutustamisel. Afaasikute taastusravis on kasutusel võte, mille puhul olu- või tegevuspildil
tõstetakse esile (värviga, ringitatakse) detailid, mis peaksid ütluses kajastuma.
Semantilise süntaksi etapil jõutakse ütluse semantilise esituse ehk kirjeni. Viimane võib
küll vähesel määral veel muutuda seoses väliskõne sõnavormide valiku ja kombineerimisega.
Eelmise etapiga võrreldes on ütlus sisuliselt piiratum ja ühtlasi täpsem. Nimelt on kõneleja
annaabi.ee 
