Kõnearendus
4.-5. Eluaastal võib nende kõne vastata normaalsele 2aastase lapse kõnele..
Hilinenud kõnearengu kõige raskem aste on alaala (kreeka keeles a eitamine, puudumine; laila kõne). Alaalia
on haigus, mitte sümptom. Alaalia on kõnedefekt, mis avaldub kõne täielikus või osalises puudumises
normaalselt säilinud kuulmise ja intellekti juures.
Laps-alaalik ei ole kunagi normaalselt kõnelnud. See tunnus eraldab teda afaasikust, kes on kõne hiljem
kaotanud. Raskemate alaaliajuhtude korral ei hakka laps iseseisvalt üldse kõnelema, raskekujulise alaalia puhul
hakkab valesti orienteeruma, ümbruskonna käitumisele mitteadekvaatselt vastama.
Põhjused: Füüsilised traumad enne sündi, mis otseselt kahjustavad areneva loote ajukoore kõnekeskuse ala,
imikueas ja varajases lapseeas juhtunud traumad, peamiselt kukkumised; düsenteeria, rahhiit, meningiit,