Nüüdiskirjandus
annaks viiteid oleviku ja tulevikukirjutamisele jne. Süzee, mis ei ole väga hästi jälgitav räägib
peategelasest, kes on mõned ajad tagasi sooritanud ühe kuriteo, mille ajendiks oli see, et tema
tütarlaps oli raskesti haige ja operatsiooniks polnud raha ja Rein läheb raha röövima. See rööv
ebaõnnestub ja Rein põgeneb kuhugi kaugele kodumaalt. Kogu tegevus toimubki mingis
geograafiliselt imelikus ja mitmetähenduslikus kujutluslikus paigas nimega Sancta Aeternita.
See võiks esti keeles olla püha igavik. Seega ülimalt sõmboolse nimega paik. Seal Rein peab
hotelli ja mõtleb oma minevikust, olevikust ja tulevikust.
See tekst on võrdlemisi postmodernsele romaanile omaseid jooni sisaldav lugu. Juba
zanrilisusest lähtuvalt me võime lugulaulust rääkida kui uue aja muinasjutust. Täpselt
samamoodi on see jällei ka romaanikirjutamisega eksperimenteerimine, mingiugune katse
zanri piire ja võimalusi avardada
annaabi.ee 
