Õiguse filosoofia loengukonspekt
Mõistus surub neile peale (omistab?) relatsioonid nagu
kausaalsuse (phenomena bene fundata). Inimene vaimumonaadina on seotud monaadide
monaadi ehk Jumalaga. Inimese olemus on ideaalina antud jumalikus vaimus, konkreetne
inimene peab aga täiustuma selleks, et seda eesmärki saavutada.
[15]Õiglus kuulub jumala olemusse: õigus on õigus mitte sellepärast, et Jumal on seda
tahtnud, vaid sellepärast, et Jumal on õiglane. Eetilis-õiguslikud normid on "igavese tõe
määrused" (decreta aeternae veritatis). Õigusteadus pidi samuti võtma aluseks jumaliku õigluse,
mille eesmärk on kõikide inimeste täiustamine. Selliselt sai loomuõiguse juhtprintsiibiks
ühiskonna täiustamine, mitte lihtsalt selle säilitamine või kaitsmine, nagu asja varem nähti. L.
tegi vahet seadusel ja õigusel: seadus võib olla vahel ebaõiglane, õigus mitte kunagi.
[16]L. eristas kahte liiki tõed: välise kogemuse tõed ja sisemise arusaamise tõed. Füüsilise
annaabi.ee 
