5. Geeniteooria: geenide järgi eestlased kõige rohkem sarnased sakslaste ja iirlastega, kuid mitte nt soomlastega. Lätlased ja leedukad tulid oma praegustele aladele palju aega hiljem, kui nad oma aladelt välja tõrjuti. Pole ju nende keel mitte isegi sarnane eesti keelega. Seega pidid nad asuma siia palju hiljem. Edasi liikusid aestid Soome ja Skandinaaviasse. Levinuma seisukoha järgi on aestii germaani (indo-germaani) nimetus, millega tähistasid germaanlased oma kirdenaabreid, et aestiid on indo-euroopa hõimu rahvas, kes elasid Balti mere idarannikul arvatavasti kuni Soome laheni. Neid peeti baltlaste (preislased, leedulased, lätlased) eellasteks. Aga juba vanad roomlased teadsid Estoniat ja ja selle maa elanikest aestidest. Kogu sellest suurest nn. soomesugu rahvaste perest on tegelikult ainult eestlased ja nende tütarhõim soomlased (pange tähele - soomlased on meie tütarhõim, mitte vastupidi, sest siit asustati Soome alad meie hõimudega, mitte vastupidi!)
hõimlastes seas. Norra poeem võrdleb seda metsas elava hundina, kuid Islandi "meretuli ja hauakala tee" on selgelt seotud inspireerivate viikingipraktikatega. Ruuni võib seostada Frey ehk Freyaga. Oksenite Freyle ohverdamist on kirjeldatud Gisli Saagas ja Viga Glummi Saagas. Islandi poeem seostab sellega "kulda"; nii kulda kui merevaiku on maininud Tacituse poolt roomlaste poolt hinnatud vahetuskaubaks Aestiist (Eestist). Norra müütides on merevaik "Freya pisarad". Aestiid kummardasid väidetavalt jumalate ema ja kandsid ta embleemi- metsikut karu. Seda on hiljem seotud Freyga, Freya vennaga ja kuna Freya tundub olevat müütides pigem jumalate hoor kui ema, siis on teda identifitseeritud Friggina. Freya sai Brisingamenilt kaelakee magamise eest selle teinud nelja kääbustöölisega. See on Freya küllusesümbol. Tema isa rikas Jumal Njord on siinkohal samuti märgitud, aga ta täpsem koht on Laguzi küsitlemine.
annaabi.ee 
