A.S.Puškin
k.s.p. tolle aja silmapaistvamad luuletused on ,,küla"
mis räägib maaelust. Pole vormilist asja et inimesed pole võrdsed. Puskinit hinnatakse, sest ta
kirjeldab igapäevast elu ja toob välja ka ebaloomulikkuse eluviisi. Kirjutab ühe oodi ,,priius",
kus mõistab hukka türannlikuse ja vägivalla (prantsuse revolutsiooni). Vijeles ka epigramme.
Kirjutas ka tsaari ja tema sõprade kohta teravaid avaldusi, need tulid välja ning ta saadeti
lõunasse pagendusse. Samal ajal lõpetab end aesimese rahvusliku teose ,,ruslan ja ludmilla".
See räägib vanast kiievi-vene. Kus ruslan on pulmas vürsti tütrega, ludmillaga ja tuleb nõid ja
röövid neiu. Kolm meest lähevad vabastama teda ja seal tulevad seiklused ja üleloomulikud
jõud ja lõpp õnnelik. Pusskin eirab tolle aja luulevorme. Puskinile on iseloomulik kirjutada
omatahtsi, mitte lähtuda luulereeglitest. Läheb teenistuskohta, kus on ka terviseprobleemid.