merevees. · Spoore moodustavad desulfotomaculum spp samuti gramm negatiivsed, kas sirged või kõverdunud kepikujulised bakterid. Nad on liikuvad obligaarsed anaeroobid. mida leidub liigniisketes muldades ja kinnikasvavates veekogudes. 31. Mikroobide levik mullas ja õhus Mulla mikrofloora koostis kõigub suurtes piirides. Seda mõjutavateks teguriteks on mulla keemiline koostis, füüsikalised omadused, pH, vee siduvusvõime, aerotsiooniaste jt. Oluliselt mõjutavad ka klimaatilised tingimused, aastaaeg, maaviljelusviisid, taimkate jt tegurid. Mikroobid on jaotunud ebaühtlaselt mulla erinevates kihtides. Kõige väiksem on nende levik harilikult ülemistes kihtides, mõni mm. Seal puutuvad nad kokku päikesekiirguse ja kuumusega. Kõige rikkamalt on mikroobidest asustatud järgmine mullakiht, 5-10 cm. Minnes sügavamale, nende hulk väheneb. 125-130 cm sügavusel on see juba 10-20 korda väiksem, kui kihis 1-2 cm
merevees. · Spoore moodustavad desulfotomaculum spp samuti gramm negatiivsed, kas sirged või kõverdunud kepikujulised bakterid. Nad on liikuvad obligaarsed anaeroobid. mida leidub liigniisketes muldades ja kinnikasvavates veekogudes. 31. Mikroobide levik mullas ja õhus Mulla mikrofloora koostis kõigub suurtes piirides. Seda mõjutavateks teguriteks on mulla keemiline koostis, füüsikalised omadused, pH, vee siduvusvõime, aerotsiooniaste jt. Oluliselt mõjutavad ka klimaatilised tingimused, aastaaeg, maaviljelusviisid, taimkate jt tegurid. Mikroobid on jaotunud ebaühtlaselt mulla erinevates kihtides. Kõige väiksem on nende levik harilikult ülemistes kihtides, mõni mm. Seal puutuvad nad kokku päikesekiirguse ja kuumusega. Kõige rikkamalt on mikroobidest asustatud järgmine mullakiht, 5-10 cm. Minnes sügavamale, nende hulk väheneb. 125-130 cm sügavusel on see juba 10-20 korda väiksem, kui kihis 1-2 cm
annaabi.ee 
