Kõige väiksem on nende levik harilikult ülemistes kihtides, mõni mm. Seal puutuvad nad kokku päikesekiirguse ja kuumusega. Kõige rikkamalt on mikroobidest asustatud järgmine mullakiht, 5-10 cm. Minnes sügavamale, nende hulk väheneb. 125-130 cm sügavusel on see juba 10-20 korda väiksem, kui kihis 1-2 cm. Sügavuti muutub ka mikrofloora liigiline koostis. Ülemistes kihtides, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisiaineid ja kus on tagatud hea aerotsioon, domineerivad aeroobsed saprofüüdid. Toimub aktiivne orgaanilisteainete lagundamine. Mida sügavamad on mullahorisondid, seda vaesemad on nad orgaanilistest ainetest ja seda raskem on õhu juurdepääs sinna. Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente, vetikate, ainuraksete jt organismide liigid. Mulla alaliste asukate hulka kuuluvad mitmesugused anaeroobsed ja aeroobsed valgulagundajad
Kõige väiksem on nende levik harilikult ülemistes kihtides, mõni mm. Seal puutuvad nad kokku päikesekiirguse ja kuumusega. Kõige rikkamalt on mikroobidest asustatud järgmine mullakiht, 5-10 cm. Minnes sügavamale, nende hulk väheneb. 125-130 cm sügavusel on see juba 10-20 korda väiksem, kui kihis 1-2 cm. Sügavuti muutub ka mikrofloora liigiline koostis. Ülemistes kihtides, mis sisaldavad rohkesti orgaanilisiaineid ja kus on tagatud hea aerotsioon, domineerivad aeroobsed saprofüüdid. Toimub aktiivne orgaanilisteainete lagundamine. Mida sügavamad on mullahorisondid, seda vaesemad on nad orgaanilistest ainetest ja seda raskem on õhu juurdepääs sinna. Mulla mikroflooras saavutavad ülekaalu anaeroobsed liigid. Mulla mikroflooras on esindatud nii bakterite, viiruste, hallitus- ja pärmseente, vetikate, ainuraksete jt organismide liigid. Mulla alaliste asukate hulka kuuluvad mitmesugused anaeroobsed ja aeroobsed valgulagundajad