Umbes 10% antropogeensest lämmastikdioksiidist tuleb keemiatööstusest kus ei tarvitse olla kõrged temperatuurid. Osoonikihti on hakanud aga kahjustama ka inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid (nn. CFC-d). Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne.. Osooni kahanemist põhjustab ka vulkaanipurske järgne aerosoolitulv. M.Chanini(1993) andmeil on esitatud teooria , et vulkaanipursete tulemusena atmosfääris moodustunud väävelhappe piisad kiirendavad keemilisi reaktsioone, mis toodavad atmosfääri klooriühenditest ohtlikke klooriradikaale.Aerosoolikiht võib osoonikihi olukorda mõjutada nii otseselt, kui ka kaudselt. Päikesekiirgus, mis on kõigi Maa atmosfääris toimuvate protsesside põhiline energiaallikas, osaline neeldumine aerosoolikihis võib E.Kyrö(1993) arvates mõjutada
viljakoristustusele järgnev kahjuritõrje, metsade ja kõrre põldude põletamine ja tinaühenditega bensiini kasutavate autode heitgaasid. · Flour- flouri sisaldavad nii haloonid kui ka freoonid. Õhku sattuv flour seotakse tugevasti flourvesinikhappesse HF. Seega flour ei osale osooni hävitamises. · Osoon ja aerosool- osooni tasakaalu kõgutavad katalüsaatorid ja aerosool oma muutlikusega. Osooni kahanemist pühjustab ka vulkaanipurske järgne aerosoolitulv. · Lennuliikluse mõju osoonikihile- stratosfääri paiskub lennuki ja raketikütuse põlemisel hulgaliselt põlemisjääke, peaasjalikult lämmastikdioksiide ja veeaur ja aeroloosiosakesi. · Osooniauk- osoonikihi osa, milles osooni kontsentratsioon on vähenenud. Osooniaugu tekkimises on põhiliselt süüdistatud inimeste poolt õhku paisatavaid freoone. Osoonikihi hõrenemine on üks vähestest globaalprobleemidest, millega võitlemisel on saavutatud teatav edu.
aerosooli ebaühtlusega. Katalüsaatorite (Cl, NOx ..) effektiivsus oleneb tugevasti sellest, kas nad esinevad puhtas gaasilises atmosfääris või võtavad osa keemilistest reaktsioonidest aerosooliosakeste(tilgakeste) pinnal. Uuringud õhupallidelt on näidanud, et osoon kahaneb nimelt aerosoolikihi kõrgusel. Näiteks üks osooni miinimum on eelnevalt mainitud Jungi kihi kõrgusel. Osooni kahanemist põhjustab ka vulkaanipurske järgne aerosoolitulv. M.Chanini(1993) andmeil on esitatud teooria , et vulkaanipursete tulemusena atmosfääris moodustunud väävelhappe piisad kiirendavad keemilisi reaktsioone, mis toodavad atmosfääri klooriühenditest ohtlikke klooriradikaale. Reaktsioonid kulgevad aerosooliosakeste pinnal. Need reaktsioonid on analoogilised polaarsete stratosfääri pilvede pinnal toimuvatega. T.Frey(1993) andmeil seotakse polaaröös polaarsete stratosfääri pilvede pinnal lämmastikuoksiidid lahjaks lämmastikhappeks ,
annaabi.ee 
