Mõned keemilised ühendid neelavad ja kiirgavad infrapunakiirgust, kuid ei reageeri nähtavas spektris esineva valgusega. Ühed enimlevinumad näited nendest ühenditest on CO 2 ja H2O. Päikesekiirte jaoks on atmosfäär hägune keskkond. Hägususe (sumeduse) mõiste on eelkõige seotud lisandite leidumisega atmosfääris. Lisandid neelavad, aga ka tänu difraktsioonile, hajutavad kiirgust. Kuid ka ilma aerosoolita atmosfäär hajutab kiirgust. Seejuures on hajutavateks elementideks molekulaarsed kompleksid, mille molekulide arvu ja omavaheliste kauguste muutus viib tiheduse ebaühtlustele. Hajumist molekulide kompleksidel nimetatakse molekulaarseks e. Rayleigh hajumiseks. Lisanditel hajumist nimetatakse aerosoolseks hajumiseks. Hajumise olemus seisneb aineosakeste ja muutliku elektromagnetvälja vastasmõju erilises vormis. Tänu sellele
liikuine difraktsioonile, taasiseseisvumisel oldi valmis Eesti kasvuhoonegaaside põhjustatud P2= P1 e astmes g/RT*dz Üldvalem hajutavad kiirgust. Kuid ka ilma aerosoolita Vabariigi meteoroloogilist teenindamist absorbeerumise ja hajutamise tõttu Näitab õhurõhu sõltumatust kõrguesest z, atmosfäär hajutab kiirgust. Seejuures on jätkama 1
annaabi.ee 
