näheteks (Tabel 3). Inimene ja atmosfäär on väga tihedalt omavahel seotud, kuna atmosfäär loob inimeste jaoks soodsad elutingimused. Inimene hingab sisse päevas 10 15 m3 õhku 3 ja viibib pidevalt atmosfääri mõjusfääris. 1 cm õhku sisaldab 2,69.1019 erineva aine molekuli. Neist 1014 (~ 10 ppm = osakest milj. kohta) on lisandimolekulid ( ~10-3 %). 1 3 cm õhus on ka 100 - 1000 aeroiooni, ~106 radikaali, ~106 aerosooliosakest. Inimene elab keskmiselt 22 000 päeva ja tarbib eluaja jooksul 22 000x10 = 2,2.105 m3 õhku. Saastunud ja anomaalsete parameetritega õhk mõjub tervisele. Inimetegevus mõjutab atmosfääri koostist pikapeale, rikkudes sellega meile eluks vajalikku õhu koostist. Inimtegevusest tingitud (antropogeensed) keemilised ühendid õhus: (tolm, autode hei1)liiklusest tgaasid NOx, CO, benspüreen, aromaatsed süsivesinikud ),
joon35 ja 36. Legionella bakterid- võivad tekitada ravimatut kopsupõletikku. Sisaldub tavalises pinnases, vees. Õhu kondinsioneeris toimub õhuniisutamine. Legionella bakter hävineb 55 kraadi juures. Õhu aeroioon- atmosfääriõhus on alati mingisugune elestaatiline välist. See sõltuvb õhutemp, ilmastikust, aastajast, õhuelektri juhtivusest. Elektri juhtimine sõltub aeroioonide sisaldusest õhust. Õhu aeroiooni konsertatsioonist. Aeroioonid on gaasiosakesed, aatomite molekulid. Osad + osaqad -. Lämmastiku, hapniku , CO2 laetud osakesed. Tekivad välisärritajate mõjul. Looduslikeks tekkitajad: Radioktiivsed ained, kosmilised kiirgused, päikese ultraviolet kiirgus, atmosfääri elektrilaengutes, balloelektrilised efektid, triboelektrilised efektid. Balloelektrilise efekt- veepihustamine peenteks tilkadeks. Purskaevude piirkonnas tekib palju. Kerged aeroioonid
annaabi.ee 
