Eesti rahvamuusika. Uuem ja vanem.
meenutavat kõlakastist, mille ülaosas on nelinurkne keerdpulkadega raam. Keeli on kolm-neli.
Mängides toetatakse pilli alumine ots püstloodis või veidi kaldu põlvedele. Poognaks on
hobusesabajõhvidega vibu. Hiiu kandle kõla on kerge ja õhuline, tuletab meelde viiulit, kuid
pill pole kõlalt nii puhas. See jõudis Eesti aladele arvatavasti 13.-14. sajandil rootslaste
vahendusel, sest sellel ajal asusid Lääne-Eestisse ja saartele elama rootslased.
Aerofonid õhkpillid
Aerofonides tekitab heli võnkuma pandud õhusammas. Vabade aerofonide (vuripuu, vurr)
puhul pilli korpus ei piira õhusammast. Vahepealseks vormiks vabade aerofonide ja päris
puhkpillide vahel on mitmed looduslikust materjalist valmistatud lihtsad pillid (lehepill,
heinapill). Puhkpillide puhul kujuneb õhusammas pilli sees. Suurema osa aerofonidest
moodustavadki puhkpillid. Siia hulka kuuluvad ka pillid, kuhu õhku ei puhuta suuga, vaid
näiteks lõõtsaga.