EESTI RAHVAMUUSIKA
sõrmede, huulte või raami vahele paigutatud õhukesed taimeosad, mille servale puhudes
tekib hääl: sellised olid lehe-, heina- ja tohupillid. Sageli jäljendati nendega linnulaulu, nt
pihkude vahele tõmmatud rohukõrt nimetati kukepilliks. Päris puhkpillide hulka
kuuluvad torukujulised pillid. Õõnsatest taimeosadest nt putkest, roost ja pajukoorest
valmistati vilesid. Meloodiat sai mängida juba sõrmeavadega (enamasti 3-6 ava)
vilepillidel. Paljusid looduslikust materjalist aerofone mängiti suvel karjas käies.
Karjapasun - Mängib Juhan Liin, Kanepi khk. Foto: ETMM
Karjapasunaga edastasid karjased teateid. Karjapasunaga sarnane pill oli ka jahipasun.
Sokusarv (ka sarvepill) valmistati looma, enamasti soku sarvest.
Torupill pärineb Aasiast, mis jõudis Eestisse ilmselt Skandinaavia kaudu 12.-13. sajandi
paiku ning sai siin peamiseks tantsu ja rituaalide saatepilliks.
Torupill.
Mängib Tiisu
Hendrik ehk
Sipli Hindrik,
Saaremaa
annaabi.ee 
