Zooplanktoni sesoonsed muutused Zooplanktoni liigiline koosseis ja arvukus muutuvad sesoonselt, kuid muutused ei ole nii järsud kui fütoplanktonis. Muutused on suuremad ülemistes veekihtides. · Kevadel: ripsloomade (Mesodinium rubrum) arvukus tõuseb fütoplanktoni arvukuse tõusu järel. Surnud fütoplankteritel arenevad saprofüütsed bakterid, mis omakorda on toiduks ripsloomadele. Mais, veetemperatuuri tõusuga kaasneb keriloomade arvukuse tõus. Aerjalgsetest esinevad samad liigid mis talvel. Fütoplanktonist kasutatakse väike osa zooplanktoni poolt; suurem osa langeb Läänemere põhja ja süüakse ära põhjaloomade poolt. Zooplankton on koondunud ülemistesse veekihtidesse. · Suvel on zooplankton liigirikas ja arvukas. Biomassi maksimum on suvel lõpul. Mere lõuna- ja keskosas esineb arvukalt soojalembeseid ripsloomi (Helicostomella subulata) ja keriloomi (Synchaeta spp.)
peamiselt magevees; kiirloomad- eranditult meres troopikas ja subtroopikas; · · Metazooplakton: · a)keriloomad e. rotatoorid- peamiset magevees · b)vesikirbulised e. kladotseerid- enamasti magevees, seisuveekogudes, enamus filtreerijad, soojalembesed. · c)aerjalgsed e. kopepoodid (planktoni püsiv koostisosa- eriti liigirikas meres, kuid esineb ka magevees · d)kammloomad- röövloom, toitub peam. väikestest aerjalgsetest. Läänemeres 1 liik- meritikker- oluline toidubaas tursale, lõhele. 1 · e)hüdraloomad- valdavalt mere, röövloomad. 2 tüüpi- polüübid ja meduusid · f)karikloomad- eralditult meres, polüübi põlvkond nõrgalt arenenud. Meririst e. millimallikas-röövloom. · g)meritünnikud e. salbid- meres, helendusvõime- sümbioosis elavad helenduvad bakterid, toituvad põhiliselt fütoplanktonist
annaabi.ee 
