Antiigi pärand Euroopa kultuuritraditsioonis
Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale. Kultuurisümbolid: objektiivne ja
subjektiivne tõde Pompeist. Müüdiarhetüübid: elu ja surm, rõõm ja kannatus, mees ja naine.
Pompei kunstis ja kirjanduses: õuduspilt ja imetlusobjekt. Romantismiajal inspiratsioon surma
ja vaimude maailma kujutamiseks (õudusromaanid) Maalid: A.Kaufmann „Plinius Noorem
Vesuuvipurske ajal“ (1793) Karl Brüllovilt „Pompei viimane päev“ (1833):
mütologiseerimine (Aenaeas Pompeis9, kristlus vs paganlus. Edward Bulwer-Lyttoni romaan
„The last days of Pompeii“ (1834) Giuseppe Fiorelli inimvalandid: objektiivne surmapilt.
19.saj Giovanni Paxini melodramaatiline ooper „L’ultimo giorno di Pompei“ (1825)
roomlaste pahelisus vs kristlaste vagadus.
37.Iseloomusta Gradiva näitel antiikaja kunstiteose mõju 19.-20.sajandi Euroopa
vaimuelule.
Wilhelm Jenseni romaan „Gradiva, ein pompejanisches Phantasienstück“ 1903 elluärganud
kunstiteose-skulptuur