SEMIOOTIKA AJALUGU II
ning asjade ja neid tähistavate sõnade vahekorra:
1. renessanssi episteem 16 sajandil -- Foucault järgi iseloomustab seda episteemi neli
sarnasuse tüüpi:
a) üleüldine kokkusobitamine (convenentio) asjade vahel. Näiteks hing-keha, maa-meri,
inimene ja kõik, mis teda ümbritseb -- kõikehaarav maailma süntaks. Lähedaste
asjade sarnasuste kett seob äärmused Jumala ja mateeria.
b) võistlus/võrdlemine (aemulatio), kus erinevalt eelmisest ei nõua kokkusobitamine
sisulist kontakti, liikumatu ja teostub ka distantsilt.Nt. silm-päike, suu-Veenus, nina-
Merkuur jne. Siin ei moodusta need lülid mitte ketti, vaid kontsentrilised ringid, mis
peegeldavad teineteis ja võistlevad omavahel.
c) analoogia -- siin on ühendatud mõlemad eespool mainitud aspektid. Kõige
analoogiatest küllastatum maailma punkt on inimene.