Tõde ja Õigus II Terve tekst
Sellepärast võis Tiiugi istuda
suure venna kõrvale mättale ja võis asetada oma pruunid sääred venna valgete kõrvale päikese
kätte.
,,Vaata, Indrek, oma ja meie jalgu," ütles ta. ,,Nagu kuradi käpp ja jumala käsi."
,,Nagu kuradi käpp ja jumala käsi," kordas ka Kadri naerdes ja oma jalgu venna jalge kõrvale
seades. Jalgadest läkski neil nüüd päris jutt lahti. Kadri näitas vennale kõige pealt oma suurt
mädamuhku päka alla, mille pärast ta niipalju nutnud ja öösiti uneta aelnud, sest et ei aidanud ei
tee-, kärnaoblika- ega kobrulehed, ei seakamar ega rukkileiva leotatud sisu, mida ema peale
pani. Veel praegu peab ta luukama ja jalga hoidma, mis aga soos otse võimata. Ka viisid nad
Indreku ütitese pesa juurde, millel rohus ja samblas pikk, keeruline sissekäik ja lind ise nii julge,
et lendas siinsamas pihku, kui Tiiu tasakesi pesa juurde hiilis ja oma väikese pruuni käe
pesasuu ette pani.
,,Aga nüüd ta jätab pesa maha," ütles Indrek.