Liivimaa ristisõda
Probleeme tekitasid idanaabrid Novgorod ja Pihkva. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka
eestlased sõnast kurnatud, ja konnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää
linnuse alla vanalaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20päevast
piiramistpidid ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu eestist
lahkuma. Eestlased püüdsid Otepää all saavutatud suurt võitu edasi arendada ja plaaniti
minna koguni Riiat ründama. Aelleks asuti Sakala vanema Lembitu juhtimisel kiirest
vägesid koondama. Kokku saadi 6000meest. Kuuldes Eestlaste plaanist, püüdsid vastased
kiirustada, et ennetada venelaste saabumist. Peagi jõudis kohale 3000-meheline sakslaste,
liivlaste ja latgalite vägi. Otsustav lahing toimus 1217 Madisepäeval (21sept) Viljandi
lähedal ja lõppes eestlaste allajäämisega, ehkki mõlemad pooled kandsid suuri kaotusi.
1219 sekkus Baltikumi pärast peetavasse ristisõtta Taani kuningas ValedamarII. Pärast
annaabi.ee 
