Kuressaare gümnaasium Marie Keinast ELU HAMMASRATASTE VAHEL Luulekava Doris Kareva, Piret Bristoli ja Juhan Liivi loomingu põhjal Kuressaare 2015 Näen sind tabletiuimas (Kareva 1990: 49) aelemas tänavaporis, Tõenäosuseid on minu ära arvata (Bristol 2012: 39) ning minu osa läbi elada see hommik. Minul on homme eksam. (Kareva 1990:28) Unes nähtu seosed jäävad nõrgaks, (Bristol 2012: 44) ööst öösse teeb mõte ühesuguseid piinavaid ringe. Ma kardan mis tuleb siis, (Kareva 1990: 28) kui midagi enam ei tule. Surm piilub põõsa tagant, (Bristol 2012: 61) täna ei ole mul talle midagi anda. Annaksin kah aga hing läheb haledaks, (Kareva 1990: 13)
vastus kõigi jaoks jäädavalt. Universaalne idee kõneleb inimkonna enese kaudu, ja iga rahvuse kaudu erinevalt tema igas arengujärgus. Kui rahvuse sisemine hääl kõneleb tema kunstnike alateadliku loova vaimu kaudu järjepidevalt põlvest põlve siis on teil rahvuslik kirjandus. Sellepärast meil ei olegi kirjandust. Vaadake meid! Hiiglaslik laps tillukese peaga, mis on täis jumaldavat austust kõige välismaise vastu... ja tohutu suur inertne keha, aelemas omaenese roojas, sunnismaisuse ja ebausu kontinent, see on teie Venemaa, mida hoiavad ohjes politseinuhid ja neljateistkümne astmeline mundris lakeide armee kuidas saakski meil olla kirjandust? Rahvajutud ja 34 välismaised eeskujud see on meie saatus, ja meie kohalike Racine'ide ja Walter Scottide loomingust vaimustunult minestusse langemine. Meie
annaabi.ee 
