Jääaeg. Esimene jää pealetung algas enam kui 2 milj a tagasi ja alles 13000 a eest vabanes Eesti ala lõplikult jääst. Kokku oli neliviis külmaperioodi ehk jäätumist, mis vaheldusid soojemate vaheaegadega. Jää sulamisel kujunesid järved ja sügavate orgudega jõed, KaguEesti kuplid ja KeskEesti voored. IX aastatuhande algusest eKr pärineb esimene teada olev inimeste asulakoht eestis. Muinasaeg. Ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni Baltimaadel 12. saj lõpul nim muinasajaks. Sellele järgnes ajalooline aeg. Muinasajast saame teadmisi peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal. Nendeks on kinnismuistised, nagu omaaegsed asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, põldude jäänused, metallitöötlemiskohad, aga ka muinasajal valmistatud tööja tarberiistad, relvad ja ehted. Arvestada tuleb ka etnograafilisi andmeid, sest 18.19 saj maarahva ehitistes, töövõtetes, kommetes jms võib olla säilinud elemente ...
õnnetustest, mis võivad põhjustada rahvusvahelist kandumist üle riigipiiride, mis tähendavad kiirgusohtlikust teistele riikidele. Liikmelisus · Otsuse vastuvõtmise kuupäev: 26. september 1986 · Vastuvõtmise koht: Viin, Austria · Jõustumise kuupäev: 27 oktoober 1986 · Keeled: araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania · Hoiulevõtja valitsus: Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri (IAEA) · See nõuab, et riikide aruannet õnnetuse aejast, kohast, kiirguse vabanemisest ja muudest vajalikest andmetest olukorra hindamiseks. · Teatamine toimub mõjutatud riikidelt otse või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ja IAEA kaudu. · Aruandlus on kohustuslik iga tuumaga seotud rajatise ja loetletutel toimingutel artiklis 1. Artikli 3 kohaselt, võivad teatavad teistele samuti õnnetusi teatada. · Viie tuumarelvariigi riigid (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid) on kõik väljendanud oma
annaabi.ee 
