Eesti geoloogiline ehitus
suhteliselt kidur. Mohnil kasvavad kadakad ja ukemari. Kohati on lehtpuulaike ja
rannaniite. Siinsed sood meenutavad tundrat.
4. Väljakujunenud taimekoosluste seeriatega (niidud, metsad, sood) saared: Naissaar, Aegna,
Prangli, Aksi, Pedassaar, Haldi, Saartneem (Kuradisaar).
Valdavat osa Naissaarest katavad mustikamännikud, esineb nõmmemetsa, laanekuusikut.
Tähelepanuväärne on saare idaosas Taani Kuninga aed, kus puurindes kasvavad pärnad ja
vahtrad.
Aegnast umbes 70% on kaetud metsaga, sellest männikuid 59%, kuusikuid 26%,
mustlepikuid 10%, kaasikuid 5%. Liivastel randadel kasvab siin ja mujal kurdlehine
kibuvits. See on põhjuseks, miks Kuradisaart on kutsutud ka Roosisaareks.
Pranglil vahelduvad metsad niitudega. Domineerivad nõmmemetsad. Lääneosas on
laialdasi rannaniitusid, eriti iseloomulikud on klibutarnaniidud.
Pedassaarele on tüüpilised sambliku- ja kanarbikumännikud. Haruldastest liikidest kasvab
annaabi.ee 
