Tuumaenergeetika uurimistöö
operaatorite puudulik väljaõpe ja juhtimisvead, võimendatuna RBMK-reaktoritele omaste
iseärasustega väikestel võimsustel, viisid reaktorisüdamiku kontrolli alt välja ning võimsus
kasvas sajakordseni inimvõimsusest. [14] Tulemuseks oli nn kriitilisusavarii südamiku osalise
sulamise ning auru-plahvatustega, mis paiskasid minema massiivse reaktorikatte, avasid
reaktorisüdamiku ja purustasid kütuseelemendid. Kuuma reaktori sisemusse tunginud õhus
süttis aeglustigrafiit. Tulemuseks oli kõigi radioaktiivsete väärisgaaside, poole ioodi ja tseesiumi
ning umbes 5 % muu väga radioaktiivse töötanud tuumkütuse vallandumine õhku ja nende
kauglevi. [14]
20
12. Milleks Eestile tuumaelekter?
Kodumaiste taastuvate energiaallikate suurem kasutamine on arvatavasti üheks võimaluskeks,
kuid Eesti taastuvenergeetika potentsiaal ei võimalda lähikümnenditel katta üle 20 protsendi
meie elektrinõudlusest